SUBMERGED 2024/25

PROJEKTI SLAIDID JA UURIMISTÖÖ FAIL

PROBLEEM

Millimallikate püüdmine ebaturvaliste, jõuliste ja kohmakate vahenditega purustab isendeid, mis teeb nende uurimise ebatäpseks.

Miks see on probleem?
  • Uurimistulemused on ebatäpsemad
  • Kahjulik millimallikate isenditele

Miks millimallikaid uurida?

Ilma DNA-uuringuteta on peaaegu võimatu eristada millimallikat teistest sama perekonna liikidest. Eri liikidel vahet tegemine on aga väga oluline, et määrata nt. liigi mürgisus ja ohutus.

Ka nende esinemiste registreerimine supelrandade lähedal on otseselt turvalisuse mõttes oluline.

Millimallikaid kasutatakse ka meditsiinis ja ravimitööstuses. Teadlased uurivad meduusimürgi kasutamist erinevate haiguste vastu.

LAHENDUS

Millicon- kaugjuhitav kilpkonnakujuline robot, mis kogub endasse millimallikad ning transpordib nad uurimisbaasi.

  • Aitab püüda Millimallikaid neid mittekahjustaval viisil, et uuringud oleks täpsemad
  • Kilpkonnakujuline, sest toiduhelas on kilpkonnad just need kes söövad Millimallikaid
  • Imiteerib ka teistele loomadele, et tegemist on justkui nende keskkonnale sarnase olendiga
  • Robotil oleks võimalik minna sügavamale kui oleks see võimalik inimesel
  • Paak, millesse kogub millimallikad
  • Survepump, millega imeb isendi sisse
  • Kaamera “silm”
  • Mootoriga jalad
  • Andurid
  • Kaugjuhitavus
  • “Spies in the wild” robotist inspiratsioon

 

Sarnased lahendused
  • Jelly 2.0 (link)
  • Spies in the wild (link)
  • EvoLogics BOSS Manta Ray (link) 

Miks on meie lahendus omapärane?
  • Kilpkonna kujuline ehk sobitub teda ümbritsevasse keskkonda

Kui palju see tõenäoliselt maksma läheks?

 

Sellise masina tootmine on eeldatavalt väga kulukas. Võttes võrdluseks professionaalse drooni maksumuse (u. 10 000- €), võiks kallist tarkvara arvestades hinnata sellise seadme maksumuseks 50…100 000.- €.

 

Ekspert Tagasiside küsimusele "Mida arvate teie meie lahendusest?"
Arno Põllumäe (Zooloogia lektor, merebioloogia, zooplankton) Te olete mõelnud selle peale, et vesi paagis jääks puhtaks ja tagaks meduuside ellu ja terveks jäämise, aga igal juhul tasuks ära vist rõhuda, et see ei saa ühe nö retkega püüda ikkagi väga suurt kogust saaki.
Peep Pitsner (insener) Maksumusest – seda on raske hinnata. Kõigepealt sõltub see väga olulisel määral sellest, kui sügaval ikkagi seade peaks opereerima. Võttes professionaalse drooni maksumuseks ca 10 000.- €, võiks minu arvates hinnata sellise seadme maksumuseks suurusjärgu 50…100 000 €.
John Terenzini (Hong Kong Jellyfish project) See on väga lahe projekt. Igasugune uus viis merekeskkonnale juurdepääsuks, mis aitab meduuse avastada ja analüüsida on kasulik. Eriti minu jaoks, kuna proovin avastada Hong Kongi meduusi liike. Oma meilis mainisite temperatuuri ja vee kvaliteeti, mis on mõlemad meduusidele olulised, eriti temperatuur, soolsus ja pH. Kuna püüate meduuse otse nedne elupaigast, imeksite sisse ka vett, milles nad elavad, seega on tõenäoline, et teie robotis oleva vee kvaliteet oleks sobilik korjatud meduusidele kuni robot pinnale tõuseb. Pinnal peaks olema infrastruktuur (paadis või kaldal) tankidega, mis võiksid jäljendada allpool nimetatud keskkonnategurite tingimusi.
Indrek Must (pehmerobootika kaasprofessor) Tähelepanek, et selliste meduusikorjeaparaatide potentsiaalne vajaminev koguarv on väike, on õige. Samas aga ei ole kirjeldatud robotil olemuslikult suurt midagi spetsiifilist just meduuside korjamisega. Suurem osa allveeroboteid on suure kilpkonna suurused ning optiline kamoflaaz kilpkonna kuju edasiandmiseks on võrdlemisi väike muutus. Selline robot (sh hüdrauliline korjemehhanism) sobiks täpselt sama hästi mistahes teise meres hulpiva objekti või organismi (tehisintellektiga tuvastades) korjeks või isegi veeproovi võtmiseks. Turg oleks sellisel juhul aga drastiliselt laiem. Kõige olulisem aspekt kirjeldatud tehnoloogia juures on muidugi õige liigi tuvastamine. Sellest poolest ei ole aga praegu suurt midagi kirjas rohkem kui et kasutatakse tehisintellekti. Seevastu triviaalsed ning antud projekti spetsiifika osas ebaolulised aspektid nagu mikrokontrolleri valik, lokatsioon jne on esitatud ebaproportsionaalselt detailselt. Usutavam stsenaarium oleks, et võetakse olemasolev masstööstuslik ( (ja seetõttu juba võrdlemisi odav, nagu projektis mainitakse) allveerobot ja treenitakse see meduuse tuvastama. Korje ise on tuvastusega võrreldes lihtsam ülesanne, kuna veeloom pumbatakse lihtsalt sisemisse kambrisse. Siinkohal rõhutan, et korjemehhanism tundub igati optimaalselt valitud!
Medusapp (kodanikuteadus) Millicon võib olla kasulik, kui saaksime programmeerida tee, mida järgida, tuvastades reisi ajal leitud liike ja toites meie andmebaasi.

MASTERPIECE 2023/2024

PROBLEEM

 

Inimesed ei ole kursis ning neil puudub kokkupuude muusika ja tehnoloogia sidumisega.

Nt. teavad enamus inimesed, et Spotify on võimalus kuulata muusikat ja see on seotud tehnoloogiaga, kuid paljud ei oska või neil pole isegi kunagi olnud võimalust proovida helipuldi või valgusprožektori kasutamist, sest need on neile kas liiga keerulise süsteemiga või kättesaamatud.

Miks see on probleem?

Paljud noored ja/või töötud, kes peavad valima oma õppesuuna või karjääri ning sooviksid seda ühendada oma huviga heli- ja valgustehnika vastu, ei oma piisavalt teadmisi ja kogemusi, et seda suunda julgelt valida.

Kes on helitehnik?

Etenduse heli kvaliteetse esitamise eest vastutab helitehnik (helindaja).

Ta on teatri vm etendusasutuse tehniline töötaja, kes tagab kvaliteetse heli etendustel ja muudel teatriga seotud üritustel. Tema ülesanne on helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Helitehnik tagab ürituste (kontsert, teater, film, konverents, esitlus jms) ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetse helindamise ja järelhelindamise, kasutades mitmesuguseid seadmeid ning arvestades akustilisi tingimusi. 

(tekst on võetud siit)

Kes on valgustehnik?

Etenduse valgustuse kvaliteetse esitamise eest vastutab valgustehnik (valgustaja).

Tema töö eesmärk on sündmuse nähtavaks tegemine, valgusrežii salvestamine ja töötlemine. Ta vastutab nii loominguliselt kui ka tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Ta leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Ta tutvub ettevalmistatava sündmuse materjaliga (tekst, muusika, stsenaarium jm), arutab lavastajaga (produtsendiga) sündmuse valguskontseptsiooni, koostab režiitabeli ehk lina või storyboard’i (või mõlemad), koostab sündmusele valgustehnika montaaži- ja suunaplaani, samuti valgusproovide toimumise ajagraafiku. 

(Tekst on võetud siit)

LAHENDUS

 

Õpetlik ja mänguline masin, kust on võimalik lihtsamalt proovida ning õppida, kuidas käib heli ja-lavakujunduse disainimine/muutmine.

See masin sarnaneb DJ puldiga, kuid katsetada ei saa mitte ainult heli vaid kõiki muid valgus- ja eriefekte, mida kasutatakse live esitustel. See koosneks puldist, kus on võimalik valida endale meelepärane esitus ja hologrammist, mis kujutab valitud esitust. Inimene saaks katsetada ja muuta erinevaid detaile (lavavärve, efekte, lihtsamaid heliseadeid jne). Seda kõike visualiseeriks masin hologrammina. Tänu sellele hariksime mängulisemalt inimesi ja suunaksime neid juba varakult selliste aladega tegelema. Lisaks aitab see inimestel mõista, kuidas kasutatakse tehnoloogiat koos muusikaga. Kuigi on lihtne kasutada erinevaid arvutiprogramme, kus on n.ö. virtuaalne helipult ning youtube'ist saab väga lihtsalt vaadata videoid, on siiski ägedam ise keerata nuppu ja näha oma katsetatud loomingut 3D hologramm-mudelina.

 

Olemasolevad lahendused

Tehnoloogia areng pakub paljude etenduskunstide alavaldkonnas töötavate inimeste jaoks ülesandeid ning uusi võimalusi. Nt saab 3D-mudelite abil hinnata erinevate lavakujunduste, valguskujunduste sobivust jne. Tulevikus võib osaliselt dekoratsioonimeistri tööd asendada näiteks 3D-printimise tehnik. Tehnoloogia kasutamine (näiteks üha enam muutuvad valgus, video ja heli ühtselt juhitavaks) muudab oluliselt tehnikute tööd ning sellest lähtuvalt muutuvad ka nõudmised teadmistele ja oskustele. 

Kellele on meie lahendus mõeldud?

Meie lahendus on peamiselt suunatud noortele ja/või töötutele, kes tahaksid oma õpinguid ja/või karjääri siduda lavatehnika ja täpsemalt valgus- ja helitehnikaga. Meie masin aitab neil mägulisel teel õppida uusi teadmisi ja kinnistada juba olemasoleaid oskusi valgus- ja helitehnika kasutamises.

.

-

Aga mida mõtlevad eksperdid meie lahendusest?

Ekspert Tagasiside küsimusele "Mida arvate teie meie lahndusest?"
Glen Pilvre "Mõte sellisest leiutisest tundub päris asjakohane. Küllaltki on juba praegu olemas rohkelt erinevaid muusika loomise ja katsetamise vidinaid, kuid kui need kõik kombineerida ja lisada veel ka hologramm ja valgusefektid saaks kokku päris huvitava masina."
Siim Kolla "Heli, valguse ja videorežii juhtpuldid on oma ülesehituselt väga keerukad hi-tech aparaadid. Sellist ise luua on suhteliselt keeruline. Olemasolevate masinate valik on väga lai, muuhulgas on ka selliseid pulte, kus heli, valgus, videopilt ja muud eriefektid ongi koos ühest konsoolist juhitavad. Odavamalt saab läbi, kui kasutada virtuaalseid juhtpulte arvutiekraanil. Mina soovitaksin pigem mõelda välja huvitavaid masinaid, mida olemasolevate režiipultide või virtuaalpultidega kontserdilavadel kasutada saaks. Näiteks valguspuldile saab lisaks lampide vilgutamisele anda ka muid käsklusi nagu: 1. Millegi elektrimootorite abil liigutamine - samamoodi töötavad liikuvad efektvalgustid (movingheads). 2. Detonaatorite ja keemiliste protsesside käivitamine - niimoodi toimivad suitsu, tuule, vahu või mullimasinad, samuti pürotehnika ja konfetikahurid."
Rasmus Mölder "Lahendus on väga omapärane, usun et see aitaks kindlasti teie püstitatud probleemi lahendada. Realiseerimine tundub päris ajakulukas, sest nõuaks väga palju ressurssi erinevate ürituste importimist. Lisaks hetkel ei ole meil hologrammide süsteem veel nii kaugele arenenud."

Eksperid

- Glen Pilvre

- Peeter Kaljuste

- Siim Kolla

- Rasmus Mölder

(Mirteli joonistus Glenist ja Peetrist 2024)